Praetud koha

Koha tõime lastega Nõmme turult. Sõitsime rongiga sinna, ladusime turul seljakoti head-paremat täis, soojendasime ennast sõõrikukohvikus ja siis tagasi rongi peale. Kalapoes surus Anduke nina vastu klaasletti, vaatas poolelusaid karpkalasid ja ütles vaikse häälega: "Emme, see kala on õnnetu." Ja natukese aja pärast küsis vaikselt: "Emme, miks ta põsk liigub?"(Andu sai just 3). Mul oli pisar silmas, aga ostsin oma kalad ikka ära.

Praetud koha on üks paremaid asju maailmas:) Kõigepealt tuleb seljauim ära lõigata - torkab kohutavalt valusalt. Siis kääridega kõht lõhki ja sisikond tasakesi välja, et sapp terveks jääks. Uimed ka naksti ära, pea terava noaga küljest ja siis kalariiviga soomustest puhtaks. Pole üldse raske. Ma soovitaks osta suurema koguse neid kalu korraga, sest kui juba tegemiseks läheb, pole enam vahet, palju neid on. Puhastatud kala lõigata seibideks, tükke veeretada munas ja jahus, maitsestada soolaga ja pannile! Mida soojalt ära süüa ei jõua võib panna marinaadi. Täitsa super!
Aga pead ja sabad supiks!